Koolivalmidus

Koolivalmidus on lapse valmisolek minna üle mänguliselt põhitegevuselt õpitegevusele.

Koolivalmidusel on kolm aspekti.

Kehaline areng, liikumisaktiivsus ja vastupidavus, oksus valitseda oma liigutusi ja liikumist. Kooliminev laps peaks jaksama ühe koha peal istuda, kõndida, ronida, hüpata, joosta treppidest üles ja alla.
Motoorne areng: käelihaste ja mõningane silma-käe koostöö, mis on eelduseks hilisemale käekirja kujunemisele. Koolieelik ei ole veel valmis pikemat aega kirjutama, kuid eakohased tegevused on rebimine, voolimine ja värvimine.
Tervislik seisund: kuulimine, nägemine, läbipõetud haigused, väsimuse talumine ja vajadus vahelduvate tegevuste järele. Sellest oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime. Laps peab suutma kanda koolikotti, avada ja lukustada ust. Lapsevanemana saame tagada igapäevase liikumisaktiivsuse – lubada lapsel õues joosta, rattaga sõita, ronida jne.

Olulisim osa hõlmab soovi õppida ja omandada uusi teadmisi – esitada küsimusi, avastada ja katsetada. Laps peaks tahtma kooli minna ja taluma eemalolekut pereliikmetest.
Tahteline käitumine: valmisolek arvestada täiskasvanute nõudmiste ja reeglitega. See hõlmab ka oskust tegutseda uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi ja vajaduse korral abi paluda. Laps peaks oskama töötada grupis, omama võimet teisi kuulata ja julgema pakkuda lahendusi.
Empaatiavõime: oskus elementaarsel moel lohutada hädasolijaid, eriti neid, keda hästi tuntakse. Laps püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada nendega oma käitumises ja vestluses.
Kuuluvus ja koostöö: võime osaleda rühma reeglite kujundamisel ja järgida kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme. Laps peaks oskama teistega arvestada ja teha koostööd, saama aru mõistest „oma“, „võõras“, „ühine“ tähendusest, tegema vahet halval ja heal käitumisel.
Eneseteenindus: laps saab hakkama riietumise (sh paelte sidumise, luku ja nööpide kinnipanemise) ja enesehügieeniga, kasutab vahendeid heaperemehelikult ja tegevuse lõppedes koristab enda järelt.
Laps võiks teada oma ees-ja perekonnanime, vanust, sünnipäeva, kodust aadressi ja vanema või enda telefoninumbrit.

See on õppimise alus: oskus kuulata ja kuulda, vaadata ja näha. Laps peaks suutma koondada oma tähelepanu ka tegevusele, mis võib tunduda mõnevõrra igavam, tegutseda sihipäraselt ja olema suuteline keskenduma kuni pool tundi.
Emotsionaalne areng: oskus oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid tundeid (rõõm, viha) sobival viisil väljendada.
Seoste nägemine: oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse, kõrguse järgi ja neid sarnaste tunnuste abil rühmitada.
Laps peaks oskama pisut arutleda ja leida nähtuste põhjusi, esitada arusaadavalt oma mõtteid ja selgitada olukordi, oskama ette näha ohte liikluses, elektri ja tulega ümberkäimises jms. Teadmistest ja oskustest veelgi olulisem on aga lapse võime neile rakendust leida ja neid kasutades lahenduseni jõuda.