Erivajadusega laps
Erivajadusega laps
Peetri Lasteaed väärtustab iga lapse eripära ja ainulaadsust. Antud õppekava kontekstis defineerib Peetri Lasteaed erivajadusega last järgmiselt:
Erivajadustega lapsed on lapsed, kes erinevad võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt ja isiksuse-omadustelt eakaaslastelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks (AEV), kooliealiste laste puhul kõneldakse hariduslikest erivajadustest (HEV). (Kõrgesaar 2002: 10).
Emotsionaalsed ja käitumishäiretega lapsed
Tundeeluraskutega lapsed on tundlikumad/ülitundlikud ja nende hirm ning ärevuse tase on tavapärasest suurem ja segab nende laste igapäevast toimetulekut (kohanemisraskused, hirm mõne tegevuse ees, väljaspool kodu rääkimise kartus jne). Koostöös lapsevanemaga selgitatakse välja lapse ülitundlikkuse ja/või emotsionaalsete – ja käitumisraskuste põhjused. Käitumishäirete põhjused võivad olla kas orgaanilised – meelepuuded, vaimne alaareng ja/või sotsiaalsetest teguritest tingitud. Käitumisraskuseks loetakse korduvat, püsivat või agressiivset käitumist. Vajadusel tehakse kohandusi lapse kasvukeskkonnas ning õppekasvatustegevustes. Läbi individuaalse lähenemise ja toetuse ning sealjuures liigse survestamiseta pakutakse turvatunnet misläbi soovitakse vähendada lapse hirmu ja ärevust. Vajadusel soovitatakse lapsevanemal lapse tulemuslikumaks toetamiseks pöörduda abi saamiseks erispetsialistide poole.
Kõnehäiretega lapsed
Tegemist on arengu kõrvalekaldega, mis põhjustab suuremaid või väiksemaid raskusi enese väljendamisel või toimuva mõistmisel. Sotsiaalsele normile ei vasta kas kogu kõnetegevus (kõneloome, kõnetaju, suuline ja kirjalik kõne) või selle komponendid (hääldamine, hääl, tempo jt).
Muukeelsed
Eesti keelest erineva emakeelega lapsi käsitletakse kui erivajadusega lapsi, kuna laps viibib kodus ja lasteaias erinevas keelekeskkonnas. Oluline on rikastada ja arendada muu emakeelega lapse eestikeelset sõnavara ja seeläbi ka eestikeelset kõnet. Lähtutakse igapäevastest ja esmatasandilistest teemadest (söömine, riietumine, pesemine, magamine jne), käsitletavatest õppe-ja kasvatustegevuse nädalateemadest ning üldisest arengust, et laps kohaneks lasteaiaga võimalikult ruttu, saaks teda ümbritsevast suhtlusest aru, saaks ise aktiivselt osaleda mängudes ja tegevustes. Sealjuures tehakse koostööd perega. Selgitatakse välja pere ootused, soovid, kodused kasvatuspõhimõtted ja traditsioonid ning tehakse ses osas koostööd. Vajadusel suunatakse lapsevanemaid apse keeletaseme tõhusamaks arendamiseks rääkima lapsega kodus eesti keelt, lugema ette eestikeelseid raamatuid, kuulama eestikeelseid lastelaule. Samas väärtustatakse muukeelse lapse emakeelt ja kultuurilisi traditsioone tutvustades neid rühmakaaslastele.
Aktiivsus-ja tähelepanuhäire
Aktiivsus-ja tähelepanuhäire e hüperaktiivsuse all mõeldakse eelkõige häireid e. iseärasusi lapse aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. Häire võib avalduda üliimpulsiivsusena või tähelepanematusena ning ka eelnimetatute kombinatsioonina. Hüperaktiivsete joontega lapsed vajavad eelkoolieas erilist tähelepanu ja abi õppetegevuste korraldamisel. Peamised abinõud on rahulike, ilma keskendumist segavate teguriteta õppimistingimuste loomine ja soovitavalt väiksem rühm.
Pervasiivsed arenguhäired
Tegemist on vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivse kahjustusega, millega kaasneb lapse huvide ja tegevusaktide piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Võib täheldada ka üldist kognitiivsete funktsioonide – taju, mälu, mõtlemine kahjustust, kuid seda mitte alati. Antud tunnused on püsivad, kuid varieeruvad oma avaldumise intensiivsuse poolest.
Emotsionaalsed ja käitumishäiretega lapsed
Tundeeluraskutega lapsed on tundlikumad/ülitundlikud ja nende hirm ning ärevuse tase on tavapärasest suurem ja segab nende laste igapäevast toimetulekut (kohanemisraskused, hirm mõne tegevuse ees, väljaspool kodu rääkimise kartus jne). Koostöös lapsevanemaga selgitatakse välja lapse ülitundlikkuse põhjus. Käitumishäirete põhjused võivad olla kas orgaanilised – meelepuuded, vaimne alaareng ja/või sotsiaalsetest teguritest tingitud. Käitumisraskuseks loetakse korduvat, püsivat või agressiivset käitumist. Koostöös lapsevanemaga selgitatakse välja lapse emotsionaalsete – ja käitumisraskuste põhjused, vajadusel kaasatakse erispetsialist. Vajadusel tehakse kohandusi lapse kasvukeskkonnas ning õppekasvatustegevustes.
Andekad lapsed
Andekaid lapsi iseloomustaavad tunduvalt üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus. Vajadusel pakutakse andekatele lastele õppeprotsessis keerulisemaid ja süvenemist nõudvamaid ülesandeid. Lapsi suunatakse ise teavet otsima ja seda rühmakaaslastega jagama.
Vasakukäelised lapsed
Vastavalt käelisusele kohandatakse töö õpikeskkonda. Antkase soovitusi lapsevanematele sobilike õppevahendite valikul (vasakukäelistele mõeldud pliiatsid, käärid jne).
Tervislikust seisundist lähtuvad
Siia alla kuuluvad lapsed, kelle tervislikust seisundist (allergiatest, diabeedsit jt) lähtuvalt on vaja teha ümberkorraldusi keskkonnas ja igapäevastes tegevustes.
Keha-ja meelepuuded
Keha-ja meelepuuete alla kuuluvad kuulmis-; nägemis-ja kehapuudega lapsed. Kuulmis-ja nägemispuue kuulub meelepuuete rühma ning kahjustatud on vastavad meeleorganid ning seetõttu kogu last ümbritseva maailma tajumine ja mõistmine. Kehapuuded avalduvad eelkõige toimetuleku piirangutena eakaaslastega samaväärses liikumisvõimaluses. Õppe-ja kasvatustöös on lähtuvalt puudest vajalik teha muudatusi ja kohandusi nii õppemeetodites kui keskkonnas.