{"id":726,"date":"2017-08-14T12:44:55","date_gmt":"2017-08-14T09:44:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.peetri.edu.ee\/pohikool\/?page_id=726"},"modified":"2017-08-14T12:51:24","modified_gmt":"2017-08-14T09:51:24","slug":"rumeenia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.peetri.edu.ee\/pohikool\/meie-kool\/projektid\/comenius-2013-2015\/projekti-kohtumised\/rumeenia\/","title":{"rendered":"Rumeenia"},"content":{"rendered":"

Kohtumine Rumeenias<\/h3>\n

Peetri Lasteaed-P\u00f5hikooli Comeniuse projekti kohtumine Pite\u0161tis
\nProject meeting in Romania<\/a><\/p>\n

Unine seltskond, kaks \u00f5petajat ja neli \u00f5pilast kogunes 20 veebruaril poole \u00f6\u00f6 ajal lennujaama. Esialgu sihiks Frankfurt, et siis sealt edasi Bukaresti lennata. Ees ootas Comeniuse projekti raames toimuv kokkusaamine Pite\u0161tis. \u00a0P\u00e4rast v\u00e4ikeseid viperusi j\u00f5udsime kenasti sihtkohta.<\/p>\n

Koduse t\u00f6\u00f6na olime uurinud Eesti rahvariiete ajalugu, piirkondlikke erinevusi\u00a0 ja rahvariiete kandmisega seotud kombestikku. K\u00f5ik osalevad riigid olid ette valmistanud oma\u00a0 rahvariideid tutvustava esitluse, et hiljem arutleda, milliseid erinevusi\u00a0 ning \u00fchisjooni\u00a0 leidsime.\u00a0 T\u00fcrgi, Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Ungari meeste k\u00f5rval on l\u00e4tlased m\u00e4rksa tagasihoidlikuma v\u00e4limusega ning meie presidendi poolt tuntuks kantud must pikk-kuub n\u00e4eb v\u00e4lja lausa s\u00fcngena.\u00a0 Neidude ja naiste rahvariiete osas nii suurt kontrasti ei t\u00e4heldanud, pigem pani imestama, et aastasadu vanad k\u00e4sud ja keelud, kes t\u00e4pselt ja mida kanda tohtis, olid v\u00e4ga sarnased.<\/p>\n

Selles, et Rumeenia \u00a0rahvariided, aga\u00a0 ka rahvatantsud ja \u2013laulud meie omadest tugevasti \u00a0erinevad, v\u00f5isime oma silmaga veenduda. K\u00fclaliste auks antud kontserdil esinesid nii suured kui v\u00e4ikesed, k\u00f5ik kirevates rahvariietes. Meeste p\u00f5lvikud olid ehitud kellukestega ning k\u00fcbarad v\u00e4rviliste lintidega, mille kohta meie noormehed arvasid, et no midagi sellist k\u00fcll selga ei paneks. \u00d5nneks armastavad rumeenlased v\u00e4ga oma rahvariideid kanda, laulda ja tantsida. Meile esitati sel kontserdil tantse, mis olid pigem l\u00fchietendused. K\u00f5ik tegelased olid kost\u00fcmeeritud, osa kandsid loomakost\u00fc\u00fcme ning tantsu kaudu jutustati terve lugu. Laulud ja nende vahele valjuh\u00e4\u00e4lsed hoogsad huilged olid temperamentsed ning esinejad v\u00e4simatud.<\/p>\n

Jah, temperament on meil ikka t\u00f5epoolest p\u00f5hjamaine. Kui kontserdi ajal meil keegi valjuh\u00e4\u00e4lselt juttu hakkab ajama, siis tabavad teda hukkam\u00f5istvad pilgud ja pahane sisistamine. Rumeenias j\u00e4i mulje, et kohalike hulgas on\u00a0 t\u00e4iesti tavap\u00e4rane esinemiste ajal s\u00f5pradega teises saali otsas vestlust arendada ning keegi pole pahane.<\/p>\n

Kohalikku rahvakunsti tutvustav kontsert\u00a0 ja k\u00f5igi projektis osalejate vastuv\u00f5tt linnapea juures olid vaid osa meie kultuuriprogrammist. Lisaks sellele vaatasime oma silmaga \u00fcle kolm k\u00f5ige olulisemat turimimagnetit \u2013 Parlamendihoone Bukarestis,\u00a0 Pele\u0161i lossi ja Brani lossi.\u00a0 K\u00f5ik kolm j\u00e4tsid omamoodi s\u00fcgava mulje. Esimene jahmatas oma m\u00f5\u00f5tmetega (saal suurusega 2000 ruutmeetrit), teine ilu, peene k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja omast ajast ees tehnoloogiliste lahendustega (kesktolmuimeja aastast 1900) ning kolmas sellega, kui osavalt on rumeenlased pannud \u00fche pahelise raamatukangelase ( eks ikka Dracula) raha teenima.<\/p>\n

Reis Rumeeniasse oli meeldej\u00e4\u00e4v. Palju huvitavaid paiku, suurejooneline loodus ning muidugi inimesed. Inimesed, kes muutusid virtuaalsetest\u00a0 e-maili inimestest reaalseteks\u00a0 ning kellega saame taas kokku maikuus, kui nad Peetrisse tulevad.<\/p>\n

Kaja Greenbaum<\/p>\n

Galerii<\/h3>\n

 <\/p>\n