Klassiruumi haldamise tehnikate koolitus Horvaatias aprilli vaheajal

Aprilli vaheajal asusime neljakesti – Maarja (ajalugu ja ühiskond), Merleen (tantsuõpetus), Signe (digiõpetus) ja Heino (majandusõpetus), teele Peetri Lasteaed-Põhikoolist, et koolituda klassiruumi haldamise, kriitilise mõtlemise ja varajase koolist lahkumise teemadel. Reis oli omajagu eriline, sest reisisime ajal, mil kehtisid mitmed piirangud ja kinni olid nii meelelahutusasutused kui ka toidukohad ning keegi meist polnud päris kindel kui kergeks või raskeks Horvaatiasse reisimine kujuneb.

Teekond algas 16.04 Tallinna lennujaamast lootuses, et jõuame kenasti läbi Frankfurt am Maini kohale Zagrebi, kust laupäeva pärastlõunal läheb rong Spliti. Olles varustatud nii meditsiiniliste maskide, COVID-19 negatiivsete testitulemustega kui ka suure ootusärevusega Horvaatias valitsevate tingimuste osas. Olles läbinud kõik kontrollid ja õigeaegselt vahetanud lennukeid, jõudsimegi 16.04 õhtul Zagrebisse, kus veetsime öö kesklinna hotellis enne pikka rongisõitu Spliti.

Koolitus meie jaoks algaski rongis, kus kuulasime Zoomi vahendusel teiste osalejate enesetutvustusi ja infot nende koolide kohta. Meie põnevuseks ilmnes, et me ei olnud ainukesed, kes said tulla kohapeale. Ka poolakad olid kohapeal olemas, sest olid sõitnud autoga mitusada kilomeetrit, et Lõuna-Poolast tulla Spliti. Nagu Zoomi koosolekutele iseloomulik on, siis ka seegi kohtumine ei möödunud viperusteta, seekord tänu meie internetiühendusele kaunis aga mägises Horvaatias. Kehv ühendus küll lükkas meie enesetutvustus järgmisele päevale, ent saime nautida umbes viietunnist sõitu rongis ja tutvuda üksteisega.

Kuna mitmed osalejad olid oma osaluse kas tühistanud või tegid kursust kaasa distantsilt läbi Zoomi, siis esialgse kolme erineva koolituse asemel, saime kõik midagi üksteise koolitustest kuulda, näha ja katsetada. Samuti saime näha, kuidas koolitajad lahendavad hübriidõppe küsimuse, mida nii mitmedki meist olid saanud juba kogeda sel õppeaastal omaenese klassiruumis.

Minu koolituseks oli siis klassiruumi haldamine, kus räägiti, millised on olulisemad tingimused ja suhtumised, mida rakendada, et saada hea töösuhe klassiga. Suureks osaks sellest on autentsus ehk jäädes iseendaks tuleb olla avatud suhtumisega ja võtta ka iga õpilast kui isiksust. Oluline siin on mitte üritada kehastuda „ideaalseks õpetajaks“, vaid olla isikupärane ja siiras oma tegevustes ning tagasisides õpilastele. Kenasti illustreerib neid ideid järgmine skeem, mida koolitaja meiega jagas.

Headele suhtlemisoskustele lisaks on väga oluline oma tegevuse analüüsimine, et kindlaks teha juhendite arusaadavus ja klassiruumi korralduse efektiivsus. Siin aitab iseenda küsitlemine, kas klassiruumis kõik on kaasatud tegevusse ja miks see nii on? Osates analüüsida iseenda käitumist õpetajana, saame teada, miks klassiruum töötab nii nagu ta seda teeb ja mis tunne võiks olla õppijal meie tunnis.

Selleks, et õppijal oleks kindlustunne tunnis olles, on koolitaja sõnul olulisim luua positiivne atmosfäär ja rutiin, et õpilased teaksid, mida tunnist oodata ning teaksid, et reeglite järgimine on positiivse tagajärjega (kiitus!). Muidugi peavad olema reeglid ühesed ja õpilastele teada, et õpilased saaksid neist kinni pidada ja osata oodata õpetaja käitumist. Positiivne suhtumine ja õpetaja järjekindlus ning rahulik suhtumine on turvalise õpikeskkonna loomisel suurima tähtsusega.

Selle soovitusega läheb kenasti kokku ka mõiste “mindfulness“. See võiks siis olla teadlikkus endast ja teistest ning selline eluviis vähendab stressi meis endis kui ka meie õpilastes. Tuleb olla täielikult momendis ja keskenduda, et selle abil:

1. suurendada oma keskendumist ja vähendada automisme;
2. paremini kontrollida oma mõtteid, emotsioone ja käitumist;
3. rohkem nautida antud hetke;
4. füüsiliselt paremas vormis olla (madalam vererõhk, immuunsussüsteemi tugevnemine);
5. parandada oma neuroloogilisi näitajaid.

Hästi illustreerib teadlikolemise põhimõtet Montagne`i tsitaat: „When I dance, I dance; when I sleep, I sleep; yes, and when I walk alone in a beautiful orchard, if my thoughts drift to far-off matters for some part of the time for some other part I lead them back again to the walk, the orchard, to the sweetness of this solitude, to myself.”

Hea klassiruumi organiseerimine vajab läbimõtlemist ja eneseanalüüsi, ent on hästi teostatav kui olemas on kriteeriumid klassiruumile. Kindlasti kulub siin ära ka kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine, millest sain samuti osa tänu Heino koolitusele, millest kõik saime osa, ent millest täpsemalt räägib ta ise.

Kirjandust, mida antud teemal võiks lisaks uurida:

1. Jim Scrivener  ”Classroom management Tehniques”
2. Martin E.P. Seligman “Learned Optimism: How To Change Your Mind And Your Life”
3. John Baer & James C. Kaufman ”Being Creative Inside And Outside The Classroom: How To Boost Your Students` Creativity – And Your Own”.
4. Jeremy Swinson “Positive Psychology For Teacher: A Practical Guide”
5. Mary Brounstein “Managing Teams For Dummies”
6. Danie, Goleman “Primal Leadership, With a New Perface by the Authors: Unleashing the Power of Emotional Intelligence”
7. Daniel Brush “Team Building: How to Build Confidence, Trust, and Friendship in Your Team”
8. Kurt Levin “Resolving Social Conflicts and Field Theory in Social Science”