Rumeenia
Kohtumine Rumeenias
Peetri Lasteaed-Põhikooli Comeniuse projekti kohtumine Piteštis
Project meeting in Romania
Unine seltskond, kaks õpetajat ja neli õpilast kogunes 20 veebruaril poole öö ajal lennujaama. Esialgu sihiks Frankfurt, et siis sealt edasi Bukaresti lennata. Ees ootas Comeniuse projekti raames toimuv kokkusaamine Piteštis. Pärast väikeseid viperusi jõudsime kenasti sihtkohta.
Koduse tööna olime uurinud Eesti rahvariiete ajalugu, piirkondlikke erinevusi ja rahvariiete kandmisega seotud kombestikku. Kõik osalevad riigid olid ette valmistanud oma rahvariideid tutvustava esitluse, et hiljem arutleda, milliseid erinevusi ning ühisjooni leidsime. Türgi, Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Ungari meeste kõrval on lätlased märksa tagasihoidlikuma välimusega ning meie presidendi poolt tuntuks kantud must pikk-kuub näeb välja lausa süngena. Neidude ja naiste rahvariiete osas nii suurt kontrasti ei täheldanud, pigem pani imestama, et aastasadu vanad käsud ja keelud, kes täpselt ja mida kanda tohtis, olid väga sarnased.
Selles, et Rumeenia rahvariided, aga ka rahvatantsud ja –laulud meie omadest tugevasti erinevad, võisime oma silmaga veenduda. Külaliste auks antud kontserdil esinesid nii suured kui väikesed, kõik kirevates rahvariietes. Meeste põlvikud olid ehitud kellukestega ning kübarad värviliste lintidega, mille kohta meie noormehed arvasid, et no midagi sellist küll selga ei paneks. Õnneks armastavad rumeenlased väga oma rahvariideid kanda, laulda ja tantsida. Meile esitati sel kontserdil tantse, mis olid pigem lühietendused. Kõik tegelased olid kostümeeritud, osa kandsid loomakostüüme ning tantsu kaudu jutustati terve lugu. Laulud ja nende vahele valjuhäälsed hoogsad huilged olid temperamentsed ning esinejad väsimatud.
Jah, temperament on meil ikka tõepoolest põhjamaine. Kui kontserdi ajal meil keegi valjuhäälselt juttu hakkab ajama, siis tabavad teda hukkamõistvad pilgud ja pahane sisistamine. Rumeenias jäi mulje, et kohalike hulgas on täiesti tavapärane esinemiste ajal sõpradega teises saali otsas vestlust arendada ning keegi pole pahane.
Kohalikku rahvakunsti tutvustav kontsert ja kõigi projektis osalejate vastuvõtt linnapea juures olid vaid osa meie kultuuriprogrammist. Lisaks sellele vaatasime oma silmaga üle kolm kõige olulisemat turimimagnetit – Parlamendihoone Bukarestis, Peleši lossi ja Brani lossi. Kõik kolm jätsid omamoodi sügava mulje. Esimene jahmatas oma mõõtmetega (saal suurusega 2000 ruutmeetrit), teine ilu, peene käsitöö ja omast ajast ees tehnoloogiliste lahendustega (kesktolmuimeja aastast 1900) ning kolmas sellega, kui osavalt on rumeenlased pannud ühe pahelise raamatukangelase ( eks ikka Dracula) raha teenima.
Reis Rumeeniasse oli meeldejääv. Palju huvitavaid paiku, suurejooneline loodus ning muidugi inimesed. Inimesed, kes muutusid virtuaalsetest e-maili inimestest reaalseteks ning kellega saame taas kokku maikuus, kui nad Peetrisse tulevad.
Kaja Greenbaum
Galerii
